Maandusin Kiievis ja jeebus, mis kuumus! Vähemalt 33kraadi ja mõnusalt nätske leitsak. Mõtlesin juba hirmuga mismoodi ma oma hiiglasliku kotiga Kiievi kesklinna uudistan, kui ma oma 17:21 rongist maha jään. Ometi läks kõik ootamatult libedalt, sain normaalse bussi peale, mis viis otse vaksalisse ja tund aega oli isegi aega rongini. Tagasilöögina tuli muidugi see, et piletisabas läks peaaegu kogu see tund ära. Seega Kiievit nägingi reaalselt vaid lennukiaknast ning lennujaama shuttle-bussist.
Kujutage ette vähemalt 24-kordseid Lasnamäe paneelmaju! Kogu see kolossaalsus ajas pea nii kuklasse ja korraga ka kukalt sügama. Mõtleks siis, et need on jäänukid nõukaajast, aga ei – selliseid jobrikuid oli mitmeid veel ehitusjärgus.
Kiievi vaksal. Ees ootas viis tundi (õnneks mitte 9h) rongis. Eeldasin jällegi mõnusalt vana rongi kus saab jalgu sirutada ja akent lahti hoida. Kus sa sellega – kohale veeres hypersuper moodne rong, mis Elroni porgandile iga kell tuule alla teeks. Teises klassis ka käisid stuuardid ringi.
Igatahes jõudsin poole üheteistkümneks õhtul Lvivi ja Yaroslav korjas mu jaamast üles. Yaroslav on üks toreda olemisega papi, kes töötab kohalikus rongiliikluse ametis ja on mu vastuvõtva organisatsiooni juhi hea sõber.
Korteris saime Leanaga kokku, kohal oli ka Oleksandr ja korteriomanik Mihhail. Meile tehti kõik vajalik selgeks, sealhulgas see, et KÕIK uksed tuleb koguaeg lukus hoida, sest ma ei teagi... me elame mingit sorti vangla kõrval, nagu ma aru sain :D
Igatahes, esimene päev möödus edukalt ja huvitavalt. Korter ka nitsevoo. Ainult kraanivett ei kannata juua ja ülemise korruse naabrilapsed on ikka väga kõva jalaga elevantide suguseltsist.
Kujutage ette vähemalt 24-kordseid Lasnamäe paneelmaju! Kogu see kolossaalsus ajas pea nii kuklasse ja korraga ka kukalt sügama. Mõtleks siis, et need on jäänukid nõukaajast, aga ei – selliseid jobrikuid oli mitmeid veel ehitusjärgus.
Kiievi vaksal. Ees ootas viis tundi (õnneks mitte 9h) rongis. Eeldasin jällegi mõnusalt vana rongi kus saab jalgu sirutada ja akent lahti hoida. Kus sa sellega – kohale veeres hypersuper moodne rong, mis Elroni porgandile iga kell tuule alla teeks. Teises klassis ka käisid stuuardid ringi.
Igatahes jõudsin poole üheteistkümneks õhtul Lvivi ja Yaroslav korjas mu jaamast üles. Yaroslav on üks toreda olemisega papi, kes töötab kohalikus rongiliikluse ametis ja on mu vastuvõtva organisatsiooni juhi hea sõber.
Korteris saime Leanaga kokku, kohal oli ka Oleksandr ja korteriomanik Mihhail. Meile tehti kõik vajalik selgeks, sealhulgas see, et KÕIK uksed tuleb koguaeg lukus hoida, sest ma ei teagi... me elame mingit sorti vangla kõrval, nagu ma aru sain :D
Igatahes, esimene päev möödus edukalt ja huvitavalt. Korter ka nitsevoo. Ainult kraanivett ei kannata juua ja ülemise korruse naabrilapsed on ikka väga kõva jalaga elevantide suguseltsist.